Salamandrina perspicillata
Amphibia → Urodela → Salamandridae → Salamandrina → Salamandrina perspicillata
Salamandriña, Lüxertu neigru
Savi salamander ( Salamandrina perspicillata ) on väike vesilik, ainulaadne Itaalia kahepaiksete seas ning Apenniinide ja Liguuria elurikkuse sümbol.
Keha on sale ja piklik, kogupikkus koos sabaga ei ületa 7–9 cm.
Selg on mustast väga tumeda pruunini, mida katkestab iseloomulik hele V-kujuline muster peas, mida kutsutakse "maskiks" või "prillideks"—sellest tuleneb ka rahvusvaheline ingliskeelne nimetus.
Kõht on eriti silmatorkav: valkjasroosa taustal on kontrastsed punakasoranžid laigud koos mustade täppidega—see on hoiatusvärvus (aposemaatiline), mida kasutatakse kaitseks.
Teiseks omapäraks on tagajäsemed, millel on vaid neli varvast—ainulaadne juhtum Itaalia vesilike seas.
Jäsemed on saledad, varbad lühikesed ja piklikud, kohandatud maismaal liikumiseks.
Koorumisel on vastsed umbes 8–10 mm pikad, helepruunide toonidega ning neil arenevad järk-järgult täiskasvanule iseloomulikud tunnused.
Lääne-Liguurias leidub Savi salamandrit peamiselt künklikel ja madalatel mägialadel 200–1 000 m kõrgusel, kus on segametsad ja hea õhuniiskus.
Levik on üsna killustunud ja lokaalne, populatsioonid on sageli piiratud puutumatute aladega sisemistes orgudes ning Savona piirkonna peamiste orgude allesjäänud metsades.
See liik on üks kohalikust herpetofaunast kõige väärtuslikumaid endeeme, säilides tänu sobivate elupaikade püsimisele ja niiskete mikroelupaikade ökoloogilisele terviklikkusele.
Eelistab jahedaid, varjulisi elupaiku, mis on rikkad looduslike varjepaikade poolest: lehtmetsad (eriti tamm, kastan, lepp ja sarapuu), niisked orud ning aeglase vooluga ojakaldad.
Teda võib leida lehevarises, palkide ja kivide all, kaljulõhedes, vanades kuivmüürides, koobastes ja looduslikes õõnsustes.
Eriti seotud on ta mikroelupaikadega, kus on rohkelt taimestikku ja ajutisi veekogusid—keskkonnad, mis tagavad nii maismaal elavate täiskasvanute kui ka vees elavate vastsete ellujäämise.
Savi salamander on valdavalt öise ja hämarikuaktiivsusega, veetes suurema osa elust maismaal, varjudes päeval ja tulles välja toituma, kui õhuniiskus on kõrge või sajab vihma.
Tal on tugev truudus sigimiskohtadele, kuhu ta kevadel munema naaseb.
Paljunemiskäitumine on väga valiv: emane muneb 30–60 muna, kinnitades need ükshaaval vee all olevatele kividele või juurtele väikestes ojades või ajutistes veekogudes.
Vastsete areng kestab tavaliselt 2–4 kuud, sõltuvalt keskkonnatingimustest, pärast mida noored salamandrid lahkuvad veekeskkonnast maismaale.
Täiskasvanud toituvad peamiselt väikestest mullaselgrootutest, nagu hüppurid, lestad, väikesed putukad, vastsed ja muud organismid, keda leidub kergesti lehevarises ja samblikes.
Vees elavad vastsed toituvad mikroelustikust, väikestest vähilaadsetest ja veekputukate vastsetest, aidates kontrollida nende organismide populatsioone metsa niisketes elupaikades.
Savi salamandri ellujäämist Lääne-Liguurias ohustab sigimiselupaikade järkjärguline muutumine (allikate kuivamine ja reostus, niiskete mikroelupaikade hävimine), veeallikate ümbersuunamine, metsakatte killustumine ja kadu, metsatulekahjud, inimtegevusest tingitud surve, kliimamuutused ning uute haiguste levik, eriti seente ja kahepaiksetele surmavate patogeenide poolt.
Metsade raadamine, looduslike varjepaikade vähenemine ja veevõrgu muutused kujutavad samuti tõsist ohtu sellele tundlikule liigile.
Tõeline Itaalia elurikkuse pärl, Savi salamander on poolsaare endeemi ning varustatud tõeliselt ainulaadsete omadustega: omapärane "unken-refleks"—kaitsekäitumine, mille käigus ta näitab oma aposemaatilist kõhualust, tõstes kõhtu ja keerates saba, et kiskjaid peletada; ebatavaline tagajäsemete ehitus vaid nelja varbaga; truudus traditsioonilistele sigimiskohtadele, mis muudab ta haavatavaks isegi väikeste muutuste suhtes sigimiselupaikades.
Lääne-Liguurias jälgitakse liiki aktiivselt, et hinnata populatsioonide seisundit, nendevahelist ühendatust ja keskkonnamuutuste mõju.
Tema jätkuv ellujäämine sõltub sigimiskohtade täielikust kaitsest, allikate säilitamisest ja säästvast metsade majandamisest: ainult nii saab tagada selle haruldase ja väärtusliku liigi püsimise ka tulevastele põlvkondadele.
