Graptemys pseudogeographica
Reptilia → Testudines → Emydidae → Graptemys → Graptemys pseudogeographica
Testügin da carta
Vale-kaardikilpkonn ( Graptemys pseudogeographica ) on Põhja-Ameerika mageveekilpkonn, kes on Itaaliasse sisse toodud ning on äratuntav oma tugevalt võrgustunud mustri poolest kilbil, mis meenutab kaardijooni ja annab liigi rahvapärasele nimele tähenduse.
Liigil esineb väljendunud suguline dimorfism: emased saavutavad kilbi pikkuse 15–25 cm, isased jäävad väiksemaks, olles 9–14 cm. Emastel on suurem pea, kõrgem kilp ja tugevam kehaehitus; isaseid eristab pikk, jäme saba ning pikad küünised esijäsemetel.
Isenditel on oliivroheline kilp, millel on tihe heledate joonte võrgustik ning eriti silmatorkav seljaharjand, mis on kõige märgatavam noorloomadel. Tunnuslik on kollane “L”-kujuline laik kummagi silma taga, mida saadavad arvukad kollased triibud, mis kiirgavad peast ja mööda jäsemeid, andes liigile väga pilkupüüdva välimuse.
Lääne-Ligurias esineb vale-kaardikilpkonn ( Graptemys pseudogeographica ) üksnes võõrliigina, kes on sattunud loodusesse juhuslikult või soovimatute lemmikloomade tahtliku vabastamise tulemusena.
Tähelepanekud on koondunud rannikualade märgaladele, suurematele veekogudele ja tehisbasseinidesse, kus liik asustab killustatult ja lokaalselt. Tema esinemine on otseselt seotud eksootiliste loomade loodusesse laskmisega, mis sageli tuleneb piirangute kehtestamisest või loomade kasvades nende hülgamisest.
Eelistab suuri veekogusid, nagu aeglase vooluga jõed, järved, sügavad tiigid ja kanalid, kus on rikkalikult veetaimestikku.
Päikesele avatud päevituspaigad, näiteks palgid, paljad kivid või liivased kaldad, on liigile olulised, pakkudes võimalusi termoregulatsiooniks ja keskkonna jälgimiseks. Munemiseks kasutab ta aeg-ajalt kaldaalasid, kuid suurema osa elust veedab vees.
Vale-kaardikilpkonn ( Graptemys pseudogeographica ) on valdavalt päevane ja rangelt veeline liik, lahkudes veest ainult päevitamiseks ja munemiseks.
Soojematel tundidel võib ta koguneda suurte rühmadena päikesepaistelistele pindadele. Paljunemine toimub kevadel ja suvel; emased munevad kuni 6–13 muna pesakonna kohta ning aastas võib olla mitu kurna. Inkubatsioon kestab sõltuvalt keskkonnatemperatuurist 60–75 päeva.
Toitumine muutub elu jooksul märkimisväärselt:
Noored vale-kaardikilpkonnad ( Graptemys pseudogeographica ) on peamiselt kiskjad, saagiks langevad peamiselt vees elavad putukad, väikesed teod ja teised selgrootud.
Täiskasvanud on kõigesööjad, süües tigusid, vähilaadseid, kalu, taimset materjali, vilju ja orgaanilisi jääke. See toitumispaindlikkus soodustab liigi edukat kohanemist uutes elupaikades.
Vale-kaardikilpkonna ( Graptemys pseudogeographica ) sissetoomine võõrökosüsteemidesse kujutab endast olulist ohtu kohalikele loomaliikidele:
Liik on kantud Euroopa Liidu muret tekitavate invasiivsete liikide nimekirja: alates 2012. aastast on selle import, müük ja pidamine Euroopa Liidus keelatud.
Vale-kaardikilpkonn ( Graptemys pseudogeographica ) suudab hästi kohaneda nii temperatuurikõikumiste, erinevate veerežiimide kui ka inimtekkeliste elupaikadega.
Hüljatud isendid aitavad kaasa potentsiaalselt laienevate sigimisrühmade tekkele: seetõttu on eriti oluline vältida loomade loodusesse laskmist või ümberpaigutamist.
Lääne-Ligurias hõlmab liigi ohjamistegevus sihipärast seiret, isendite eemaldamist, leviku tõkestamist, teavituskampaaniaid ning avalikkuse kaasamist isendite ja uute asurkondade kiireks avastamiseks.
Mõju kohalikele kooslustele võib hõlmata põlisasurkondade vähenemist, ökosüsteemi toimimise muutumist ja elurikkuse kadu, eriti juba ökoloogiliselt tundlikes piirkondades.
